Ringi kondamas

"Mina töötan arvutitega," vastas Topher.

"Sellepärast sa seal arvutitega täidetud ruumis olidki?" küsis Echo ja kortsutas pisut kulmu. "Miks mina seal olin?"

"Sa vajasid mu abi," sõnas Topher.

"Kas minuga juhtus midagi?" küsis Echo.

Topher raputas pead: "mitte päris nii."

"Miks ma siis su abi vajasin?" päris Echo edasi.

"Sa olid natuke eksinud," vastas Topher.

"Eksinud? Sa mõtled siia majja ära eksinud? Ja sina ütlesid mulle, kuhu minna? Aga miks ma siis seal ruumis olin?" tuli uus küsimustevalang Echo poolt.

Topher muigas Echo oli nii teadmiste januline: "sa sattusid sinna kogemata. Ma ütlesin sulle, kuhu minna."

"Hmm.. Aitäh," lausus Echo naeratades.

"Pole tänu väärt," naeratas Topher.

"On," lausus Echo kulmu kortsutades. "Ma oleks ära eksinud, kui sa mind aidanud poleks ja tänu on üpris tühiasi selle kõrval." Naine nähtavasti ei mõsitnud, et see oli vaid tähendusetu sõnakõlks.

Topher muigas: "see on sinu arvamus ja seda ei saa sinult ära võtta."

"Minu arvamus.." lausus Echo mõtlikult. "Ma pole päris kindel, kas ma midagi arvan."

Topher mõtles pisut: "ega sa vist ei arva jah."

"See on nii veider," lausus Echo. "Ma ei oska nagu midagi valida ega arvata ega isegi mõelda."

"See on normaalne," lubas Topher.

"Eks ma siis katsun harjuda," lausus Echo naeratades. "Kas sinuga on ka nii?"

Topher raputas pead: "mina olen programmeeritud."

"Ja mina pole? Kes mina siis olen?" küsis Echo kulmu kortsutades.

"Sind programmeeritakse siis, kui sind vaja on," sõnas Topher sõbralikult naeratades.

"Millal mind vaja on? Mis ma vahepeal tegema pean?" uuris Echo edasi.

"Sa arendad ennast siin. Käid ujumas, ronimas, teed trenni," seletas Topher.

"Mulle meeldib ujuda," lausus Echo naeratades.

Topher kortsutas kulmu: "sulle ei tohiks meeldida."