Ringi kondamas

Echo leidis lõpuks tee raamatukokku ja astus edasi, vaadates seal pisut ringi. Naise pilk libises üle erinevate raamatute, kuid ta ei suutnud midagi valida.

Topher astus raamatukokku ja märkas seal Echot. "Võib sulle soovitada midagi?" küsis ta sõbralikult naeratades.

Echo viis pilgu sisenejale ja naeratas samuti. "Tore oleks.. Ma ei suuda midagi valida," lausus naine.

"Mulle meeldivad koomiksid," muigas Topher.

"Mulle.." sõnas Echo ja vajus siis mõttesse. "Ma ei tea, mis mulle meeldib," tunnistas naine kerge kulmukortsutuse saatel.

Topher noogutas: "proovi seda," ta ulatas naisele Shakespeare "Romeo ja Julia."

Echo võttis raamatu ja silmitses seda hetke. "Olgu," lausus ta lõpuks ja viis pilgu tagasi mehele.

Topher naeratas julgustavalt, raske oli nukuga vestlust arendada.

"Ma tunnen sind, eks?" küsis Echo pead pisut viltu kallutades ja üritas midagigi meenutada, kuid talle meenus vaid mingi ruum hunnikus arvutitega. Sama mees oli seal viibinud, kuid siis ei olnud naine sellest suurt numbrit teinud.

"Sa tead mind, mitte ei tunne," parandas Topher: "minu nimi on Topher."

"On seal vahet?" küsis naine õlgu kehitades ja mõtles hetke. "Echo.. Mina olen Echo," lausus ta veidi kõhklevalt. Nii oldi teda vähemalt kutsutud..

"Tegelikult on," sõnas Topher, kuid ei vaevunud selgitama.

"Eks ma siis usun sind," lausus Echo naeratades. "Kas sa oled siin kaua olnud?"

"Võibolla liigagi kaua," sõnas Topher õlgu kehitades.

Echo kortsutas mehe lause peale pisut kulmu. "Miks liiga kaua?" uuris naine ja mõtles hetke. "Kui kaua mina siin olnud olen?"

"Üks ja sama keskkond muutub igavaks," sõnas Topher muiates. "Sa pole siin päevagi viibunud," vastas ta.

"Ma loodan, et minuga nii ei juhtu," lausus Echo naeratades ja kergitas pisut üllatunult kulme. "Kas ma sellepärast ei mäletagi?"

"Selle pärast sa ei mäletagi," kordas Topher ignoreerides neiu esimest lauset.

"See on.." sõnas Echo ja jäi siis taas mõtteisse. "Arusaamatu," lausus ta lõpuks.

"Küll kõik varsti kokku loksub," lubas nooruk.

"Kui sa nii ütled," lausus Echo taas naeratades. "Kas see on mu kodu?" esitas ta uue küsimuse, viies pilgu eemalpaistvale joogaplatsile.

"Jah," noogutas Topher: "see on sinu kodu."

"Kas see on sinu kodu ka?" küsis Echo ja viis pilgu tagasi mehele.

"Ei," raputas ta pead: "mina töötan siin."

"Kellena sa töötad?" päris Echo edasi. Kerge naeratus ilmus naise näole - ta hakkas juba rohkemat mõistma.